{"id":2373,"date":"2025-04-17T19:03:04","date_gmt":"2025-04-17T16:03:04","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=2373"},"modified":"2025-04-17T19:03:04","modified_gmt":"2025-04-17T16:03:04","slug":"relvastumine-ungaris-ja-euroopa-liidus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=2373","title":{"rendered":"Relvastumine Ungaris ja Euroopa Liidus"},"content":{"rendered":"

Relvastumisel ja rahal on tihe seos. Nii iga v\u00f5idurelvastumise kui ka iga s\u00f5ja liikumapanevaks j\u00f5uks on enamasti majandus. Sestap tasubki neid seoseid ja v\u00f5rdlusjooni, samuti nende kulgemiskohti n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt uurida.<\/span><\/p>\n

Konfliktid eluslooduses ja inimeste vahel<\/b><\/span><\/p>\n

Elusolendite vahel on konflikte esinenud alati, esineb edaspidigi, sama kehtib inimeste puhul. Ilmselt mindi algul<\/span> t\u00fclli saagi p\u00e4rast, v\u00f5ideldi ta endalesaamise nimel. Hiljem v\u00f5ideldi jahialade ja elukoha p\u00e4rast. Esiotsa oli nende v\u00f5itluste m\u00f5tteks tagada elluj\u00e4\u00e4mine. Kui maaviljeluse arenedes j\u00f5uti niikaugele, et igap\u00e4evane toimetulek oli suuremale osale inimestest juba tagatud, tekkisid v\u00e4iksemad kogukonnad ja nende vahel omakorda konfliktid.<\/span><\/p>\n

Ajapikku tekkisid suuremaarvulised \u00fchiskonnad, riigid, ja tehnika arenedes kippusid konfliktid \u00fcha enam v\u00f5tma intensiivsemate s\u00f5dade kuju. Tollest hetkest peale puhkesid s\u00f5jad suuresti riikide\/rahvuste huvide kokkup\u00f5rke t\u00f5ttu. P\u00e4rastpoole tekkisid rikkad, m\u00f5jukad rahvustesisesed \u00fcksikisikud ja huvir\u00fchmad, kes oma v\u00f5imu tugevdamiseks ja m\u00f5ju saavutamiseks algatasid siseriiklikke, vajadusel ka rahvusvahelisi konflikte. Kuid need kokkup\u00f5rked olid veel suuresti rahvuslike huvide p\u00f5hised.<\/span><\/p>\n

Seevastu viimasel paarilsajal aastal kaotas \u00fcks osa neist rikastest ja m\u00f5jukatest isikutest ning r\u00fchmadest sideme rahvuslikkusega ning muutus omalaadseks rahvuste\u00fcleseks, maailma tuntavalt muuta suutvaks r\u00fchmaks. Selle r\u00fchma liikmeid nimetatakse taustav\u00f5imuks ehk s\u00fcvariigiks (inglise k. l\u00fch. DS).<\/span><\/p>\n

Raha roll konfliktide lahendamisel<\/b><\/span><\/p>\n

Raha tekke eelsel ajal t\u00e4hendaski kaubavahetus s\u00f5na otseses kauba vahetust. Iga\u00fcks pakkus oma \u00fclej\u00e4\u00e4ke, proovides neid vahetada talle vajalike asjade vastu. Tol ajaj\u00e4rgul toimusid konfliktid, v\u00f5itlused ilmselt veel algelisel tasemel, m\u00e4\u00e4rav oli f\u00fc\u00fcsiline j\u00f5ud ja organiseeritus. Raha ainus roll algusaegadel oli lihtsustada kaubavahetust, mistap ta polnud konfliktidegi puhul oluline.<\/span><\/p>\n

Hiljem j\u00f5udis raharinglusse juba selline hulk raha, mille suurus tunduvalt \u00fcletas ringlusesoleva kaubakoguse oma.<\/span> Tekkisid s\u00e4\u00e4stud, loodi laenamisv\u00f5imalus. Tollest hetkest alates m\u00e4ngiski raha konfliktide ja s\u00f5dade juures t\u00e4htsat rolli. Kes oli j\u00f5ukam, sai endale hankida paremaid relvi, hiljem kas v\u00f5i palgas\u00f5dureid palgata \u2013 k\u00f5ike seda raha eest. P\u00e4rast laenuv\u00f5imaluse teket saadi oma s\u00f5dimisi rahastada ka laenurahaga.<\/span><\/p>\n

Eraraha tulek<\/b><\/span><\/p>\n

Esiotsa piirdus raha roll niisiis eranditult otsese kaubavahetusega. P\u00e4rastpoole soodustas aina enam ka omandi teket, tekkisid sellised inimesed, kelle k\u00e4tte kogunes \u00fcha suurem omand. Raha k\u00e4ibelelaskmisega kaasnevat v\u00f5imu kasutasid ajaloo jooksul \u00e4ra k\u00f5ik valitsejad ja riigid, v\u00e4hemalt nimeliselt. Teisalt j\u00e4lle sai valitsejaid m\u00f5jutada, muutes nad v\u00f5lglasteks. T\u00f5eline v\u00f5im l\u00e4kski seet\u00f5ttu nende isikute k\u00e4tte, kes olid valitsejaile raha laenanud.<\/span><\/p>\n

Valitsejad v\u00f5las\u00f5ltuvusse pannud inimesed saavutasid maskeeritud erapanku kaasates hiljem v\u00f5imu ka raha k\u00e4ibelelaskmise \u00fcle. Esimene selline erapank oli Bank of England, esimeseks erarahaks sai aga Inglise naelsterling. 1913. aastal vahetas selle v\u00e4lja ameeriklaste keskne panganduss\u00fcsteem F\u00f6deraalreserv, mille omandistruktuur on l\u00e4bipaistmatu praegugi.<\/span><\/p>\n

F\u00f6deraalreserv laseb USA dollarit k\u00e4ibele erarahana. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da sai dollarist kui erarahast \u00fchtlasi ka maailmaraha. Tollal veel tagati, et dollarit saab kindla kursi j\u00e4rgi iga kell vahetada kulla vastu, see tagaski usalduse tema vastu.<\/span><\/p>\n

Dollari maailmaraha-roll tugevnes veelgi 1970-ndate algul, kui Henry Kissinger saavutas, et naftatehinguid sai maailmaturul teha vaid dollarites. See tagaski dollari p\u00fcsimise maailmarahana kuni meie p\u00e4evini.<\/span><\/p>\n

1970-ndate algusest m\u00f6\u00f6dunud aja jooksul on dollari kullatagatis \u00e4ra kaotatud. Dollari stabiilsuse on taganud ta seotus naftahinnaga. Seep\u00e4rast kutsutaksegi dollarit tihtilugu ka naftadollariks, et ta on sisuliselt naftap\u00f5hine. Senikaua kui suur osa naftakaubandusest k\u00e4ib dollarites, on dollari stabiilsus tagatud.<\/span><\/p>\n

Inflatsioon ja s\u00f5jad<\/b><\/span><\/p>\n

P\u00e4rast seda, kui raharingluses kasvas laenuraha hulk, kasvas seal ka katteta raha hulk. Seda soodustas seegi, et tavainimestegi k\u00e4tte j\u00f5udis paberraha \u2013 selline rahaliik, mil omav\u00e4\u00e4rtus puudub ja mis omandab v\u00e4\u00e4rtuse alles \u00fclekantud usalduse kaudu. Vastupidiselt paberrahale kujutab h\u00f5be- ja kuldraha endast ka v\u00e4\u00e4rtust omaette.<\/span><\/p>\n

Laenamistava tekkega ilmusid raharinglusse ka maksej\u00f5uetud v\u00f5lglased. Tekkis s\u00fcsteemisisene inflatsioon. Ajuti muutus rahanduss\u00fcsteem seega nii ebakindlaks, et tuli taask\u00e4ivitada. Asi toimiski, kui n\u00f5nda tehti rahuajal iga 60\u201370 aasta tagant. V\u00f5lad kustutati, lasti k\u00e4ibele uus raha, s\u00fcsteem k\u00e4ivitus uuesti. P\u00e4rastpoole uuendati rahanduss\u00fcsteemi k\u00f5ige sagedamini aga tehislikult k\u00e4ivitatud s\u00f5dade abil.<\/span><\/p>\n

Viimatimainitud v\u00f5te oli rahandusalasele s\u00fcvariigile t\u00f5husam, kuna lasi tehislikult k\u00e4ivitatud s\u00f5dades tal m\u00fc\u00fca relvi m\u00f5lemale osapoolele, loomulikult kopsaka vaheltkasuga. Kui s\u00f5da l\u00e4bi, siis l\u00f5ikavad s\u00fcvariiklased m\u00f5istagi suurt kasu aga juba taastamist\u00f6\u00f6delt. Kogu selle aja jooksul j\u00f5uab raha muutuda v\u00e4\u00e4rtusetuks ning p\u00e4rast s\u00f5da tulebki siis alustada puhtalt lehelt: k\u00e4ivitada uus rahanduss\u00fcsteem.<\/span><\/p>\n

S\u00fcvariik l\u00f5ikab iseenda provotseeritud konfliktist mitmekordset kasu, tehes seda s\u00f5divate osapoolte arvelt. See retsept on v\u00e4ga vana ja j\u00e4releproovitud. Eraraha tulekuga muutus see, teiste kurnamiseks m\u00f5eldud retsept veelgi lihtsamaks, lausa t\u00e4iuslikuks.<\/span><\/p>\n

S\u00fcvariigi seisukohalt seisneb raskus selles, et ulatuslikke, suurel maa-alal toimuvaid s\u00f5du provotseerida on n\u00fc\u00fcdisajal ohtlik, kuna tuumarelvade olemasolu t\u00f5ttu v\u00f5ib \u00fclemaailmne konflikt kergesti p\u00f5hjustada kogu maailma huku. Nii j\u00e4\u00e4bki s\u00fcvariigile oma alatute plaanide teostamiseks \u00fcksainus v\u00f5imalus: kutsuda esile v\u00e4iksemal maa-alal toimuvaid kokkup\u00f5rkeid. Selle ilmekaks n\u00e4iteks ongi k\u00e4imasolev Ukraina\u2013Vene s\u00f5da.<\/span><\/p>\n

Relvastumine<\/b><\/span><\/p>\n

S\u00f5jaks valmistuvad riigid hoiavad lahinguvalmiduses sobiva suurusega s\u00f5jav\u00e4ge, p\u00fc\u00fcdes v\u00f5imalikku r\u00fcndajat sel moel heidutada. Seega tasub igal riigil m\u00f5istlikul m\u00e4\u00e4ral relvastuda, oma s\u00f5jav\u00e4ge lahinguvalmis hoida. Aga kui keegi asub relvastuma juba silmatorkava hooga, siis v\u00f5ib see panna samal viisil k\u00e4ituma ka teise osapoole. Seega ei tohi m\u00f5tlematult paista vaenulikuna.<\/span><\/p>\n

EL praegu aga just m\u00f5tlematult vaenulik paistabki. T\u00f5si, esialgu \u00fcksnes s\u00f5nas\u00f5ja kujul, kuid oma k\u00f5nepruugis Venemaad ometi pidevalt vaenlasena m\u00e4\u00e4ratledes ning tema vastu relvastuma innustades.<\/span><\/p>\n

Ungari valitsus kuulutas 2016. aasta l\u00f5pul v\u00e4lja s\u00f5jav\u00e4ereformi, s\u00f5jav\u00e4ge asuti n\u00fc\u00fcdisajastama, arendama. Tollal suhtus EL sellesse kriitiliselt, \u00fcleliigseks pidasid paljud seda reformi Ungariski. N\u00fc\u00fcd aga tahavad EL-i juhid pingutatud relvastumise rahastamiseks \u00fchislaenu v\u00f5tta. Tundub, et nad ei tea ka ise, mida tahavad: kord ei taha relvadele midagi kulutada, siis j\u00e4lle on valmis relvade ostmiseks v\u00f5tma \u00fcksk\u00f5ik kui suurt laenu. Selline k\u00e4itumine pole ju normaalne.<\/span><\/p>\n

Laenuraha toel relvastuda ilma, et oleks teada, kes me rahu siis \u00f5igupoolest ohustab, on lausrumalus. Esiteks sellep\u00e4rast, et kui peame kedagi oma vaenlaseks, siis too varem v\u00f5i hiljem muutubki selleks. Teiseks sellep\u00e4rast, et laenuraha abil relvastuda ei tasu \u00e4ra, kuna laenuprotsendid muudavad relvastumise kalliks. Lisaks toob relvatootmine kasu ainult relvatootjale endale. Kui osta relvi v\u00e4lisriigist, siis kogu relvaostuks kulutatud summa l\u00e4heb kirja ainult kuluna, toomata ostjariigile sentigi kasumit ning ohtlikult koormates tolle riigieelarvet.<\/span><\/p>\n

Ostetud relvad pole tootmisvahendid, seega ei too p\u00e4rast nende omandamist kasu, k\u00fcll aga tuleb ostjal tasuda relvaostmislaenu osamakseid.<\/span><\/p>\n

Niisiis tuleb tegutseda l\u00e4bim\u00f5eldult, s\u00e4ttida kogu s\u00f5jav\u00e4gi toimima terviklikult. M\u00f5istlikult toimivat s\u00f5jav\u00e4ge hoitakse korras pidevalt, uuendatakse ta v\u00e4eliikide relvastust katkematult ja plaanip\u00e4raselt. Iganenud relvad<\/span> vahetatakse seal pidevalt ja kavakohaselt v\u00e4lja. Raha ei kulutata kampaaniakorras: kord ei osteta peaaegu midagi, siis j\u00e4lle v\u00f5etakse relvaostu-laen, mis ajab kaelani v\u00f5lgadesse.<\/span><\/p>\n

Kas polnuks arukam ja tasuvam hoida EL-i riikide s\u00f5jav\u00e4gesid lahinguvalmis kogu aeg?<\/span><\/p>\n

J\u00e4reldus<\/b><\/span><\/p>\n

T\u00e4iesti loogikavaba, arutu s\u00f5jah\u00fcsteeria sobitub h\u00e4sti s\u00fcvariigi sajanditevanuste v\u00f5tete hulka. Esmalt kutsub s\u00fcvariik esile kohaliku iseloomuga konflikti Ukraina ja Venemaa vahel, seej\u00e4rel aga, n\u00e4hes, et see ei viinud sihile, p\u00fc\u00fcab EL-i t\u00f5ugata laenurahal p\u00f5hinevasse relvastumisse. Sel viisil teenib s\u00fcvariik kasumit nii relvatootmiselt kui ka relvaostudeks raha laenamiselt. T\u00e4itsa kena plaanike ju. See t\u00e4hendab, s\u00fcvariigi seisukohalt kena.<\/span><\/p>\n

S\u00fcvariigi abilisteks selle plaani teostamisel on \u00e4raostetud v\u00f5i \u00e4ralollitatud EL-i poliitikud, lobistid, liba-kodaniku\u00fchendused ning suur osa massiteabevahenditest.<\/span><\/p>\n

Risk<\/b><\/span><\/p>\n

Kogu selle salasepitsusepunumisega kaasneb aga risk, et kiirendatud relvastumine tekitab tahtmise relvastuda ka oletataval vaenlasel. M\u00f5lemalt poolt \u00fcha uut hoogu saav relvastumisspiraal k\u00e4tkeb endas aga ohtu, et keegi v\u00f5ib eksikombel k\u00e4ivitada mingi suuremat sorti konflikti \u2013 kas v\u00f5i kolmanda maailmas\u00f5ja.<\/span><\/p>\n

Kas tasub siis sellega riskida?<\/span><\/p>\n

Lajos Orosz<\/b><\/span><\/p>\n

T\u00f5lkinud T\u00f5nu Kalvet. <\/i><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Relvastumisel ja rahal on tihe seos. Nii iga v\u00f5idurelvastumise kui ka iga s\u00f5ja liikumapanevaks j\u00f5uks on enamasti majandus. Sestap tasubki neid seoseid ja v\u00f5rdlusjooni, samuti nende kulgemiskohti n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt uurida.…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":2375,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_eb_attr":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":["post-2373","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2373","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2373"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2373\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2377,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2373\/revisions\/2377"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/2375"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2373"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2373"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2373"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}