Eesti Vabariigi s\u00fcnnip\u00e4ev toob igal aastal kokku r\u00f5\u00f5msad inimesed, kes t\u00e4histavad oma riigi iseseisvust sinimustvalgete lippude lehvides, rahvariietes tantsides ja patriootilisi laule lauldes. Kuid kas see k\u00f5ik on vaid illusioon, kui tegelikkuses on meie poliitiline ja majanduslik suver\u00e4\u00e4nsus piiratud? Kas s\u00fcmbolite lubamine asendab tegelikku vabadust ja iseseisvust?<\/p>\n
Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadus peaks olema riigi k\u00f5rgeim seadusandlik akt, mille j\u00e4rgimine tagab rahvale suver\u00e4\u00e4nsuse. Kahjuks on reaalsus see, et valitsev eliit t\u00f5lgendab p\u00f5hiseadust endale sobivalt v\u00f5i l\u00fckkab selle hoopis k\u00f5rvale, kui see ei vasta nende poliitilistele huvidele. Euroopa Liiduga liitumisel anti \u00e4ra suur osa meie iseseisvusest, sest EL-i direktiivid on muutunud \u00fclimuslikuks meie enda seaduste ees. Otsused, mis m\u00f5jutavad Eestit, s\u00fcnnivad sageli Br\u00fcsselis, mitte Toompeal.<\/p>\n
Viimane rahvah\u00e4\u00e4letus toimus siis, kui otsustati liitumine Euroopa Liiduga. Sellest ajast alates on Eesti rahvas j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rvale oluliste riiklikult t\u00e4htsate otsuste tegemisest. Puudub mehhanism, mis v\u00f5imaldaks rahval avaldada otsest arvamust k\u00fcsimustes, mis puudutavad n\u00e4iteks immigratsiooni, majanduspoliitikat v\u00f5i \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtusruumi.<\/p>\n
Samal ajal suunavad meedia ja poliitiline establishment debatti viisil, mis ei lase eriarvamustel esile t\u00f5usta. N\u00e4iteks on Varro Vooglaidu ja teisi konservatiivseid m\u00f5tlejaid kritiseeritud selle eest, et nad julgevad kahelda Eesti tegelikus iseseisvuses. Vooglaid on \u00f6elnud, et polegi vahet, milline lipp Pikas Hermanis lehvib, kui riigi tegelik suver\u00e4\u00e4nsus puudub. Kui vaadata, milliseid ideoloogilisi suundi edendatakse Eesti riigiasutuste ametlikes kanalites, tundub, et ta ei eksinud.<\/p>\n
Eesti e-valimiste s\u00fcsteem on maailmas unikaalne, kuid see on tekitanud hulgaliselt k\u00fcsimusi valimiste aususe ja l\u00e4bipaistvuse osas. Kuna e-valimiste protsess ei ole t\u00e4ielikult kontrollitav ja auditeeritav tavalise kodaniku jaoks, on tekkinud \u00f5igustatud kahtlused selle s\u00fcsteemi usaldusv\u00e4\u00e4rsuse osas. Kui valimiste tulemused on manipuleeritavad v\u00f5i v\u00e4hemalt ei ole tagatud nende t\u00e4ielik l\u00e4bipaistvus, siis on kaheldav, kas Eesti rahvas \u00fcldse saab oma poliitilist tahet vabalt v\u00e4ljendada.<\/p>\n
Eesti iseseisvus ei peaks piirduma ainult s\u00fcmbolite ja tseremooniatega. Tegelik iseseisvus t\u00e4hendab suver\u00e4\u00e4nsust oma otsustes, rahva reaalse osaluse v\u00f5imaldamist riigi juhtimises ning ausat ja l\u00e4bipaistvat demokraatiat. Praegu on Eesti allutatud Euroopa Liidu regulatsioonidele ja rahva s\u00f5na\u00f5igus riigiasjades on sisuliselt olematu.<\/p>\n
Kui soovime t\u00f5elist iseseisvust, tuleb hakata tegema konkreetseid samme selle saavutamiseks \u2013 olgu selleks rahvah\u00e4\u00e4letuste mehhanismi taastamine, e-valimiste s\u00fcsteemi kaotamine ja poliitilise suver\u00e4\u00e4nsuse taastamine EL-i ja rahvusvaheliste institutsioonide suhtes. Muidu j\u00e4\u00e4b Eesti Vabariigi iseseisvus vaid n\u00e4iliseks kontseptsiooniks, mida t\u00e4histatakse, kuid mida tegelikkuses ei eksisteeri.<\/p>\n
\/Mario Maripuu, www.eestieest.com\/<\/p>\n