{"id":1375,"date":"2024-10-14T19:59:52","date_gmt":"2024-10-14T16:59:52","guid":{"rendered":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1375"},"modified":"2024-10-14T20:02:41","modified_gmt":"2024-10-14T17:02:41","slug":"sanktsioonide-moju-venemaale-riigi-valisvolg-vaheneb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.uudistekeskus.ee\/?p=1375","title":{"rendered":"Sanktsioonide m\u00f5ju Venemaale: riigi v\u00e4lisv\u00f5lg v\u00e4heneb"},"content":{"rendered":"\n

Venemaa v\u00e4lisv\u00f5lg on Venemaa-vastastest majandussanktsioonidest hoolimata pidevalt v\u00e4henenud, t\u00f5des t\u00e4navu oktoobri teise n\u00e4dala l\u00f5pul Ungari ajakirjandus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esoleva aasta kolmanda kvartali jooksul kahanes v\u00e4lisv\u00f5lg 8,5 miljardi USA dollari ehk 2,8 protsendi v\u00f5rra, moodustades n\u00fc\u00fcd 293,4 miljardit dollarit, teatas<\/a> Venemaa keskpanga v\u00e4rsketele andmetele tuginedes 12. oktoobril Ungari internetiv\u00e4ljaanne \u201eIndex”.<\/p>\n\n\n\n

Aasta tagasi samal ajal oli Venemaa v\u00e4lisv\u00f5la suuruseks 329,5 miljardit dollarit. K\u00e4esoleva aasta algul oli v\u00f5lg 317,9 miljardit dollarit, esimese poolaasta jooksul aga kahanes 16 miljardi dollari ehk viie protsendi v\u00f5rra. Aasta esimese \u00fcheksa kuu jooksul v\u00e4henes v\u00f5lg 24,5 miljardit dollarit ehk 7,7 protsenti kogusummast.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa muude majandussektorite v\u00e4lisv\u00f5lg v\u00e4henes t\u00e4navu kolmandal veerandaastal 11,1 miljardi dollari ehk 5,5 protsendi v\u00f5rra, j\u00f5udes 160,9 miljardi dollarini. \u00dcheksa kuu l\u00f5ikes oli v\u00e4henemine 29,5 miljardit dollarit ehk 15,5 protsenti.<\/p>\n\n\n\n

Venemaa riigiasutuste v\u00e4lisv\u00f5lg v\u00e4henes t\u00e4navu kolmandas kvartalis 1,3 miljardit dollarit ehk neli protsenti, langedes 31 miljardi dollarini. Kolmveerandaasta jooksul oli v\u00f5la v\u00e4henemise suuruseks 1,8 miljardit ehk 5,4 protsenti.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rdluseks: Venemaa pangandussektori (sealhulgas keskpanga) v\u00e4lisv\u00f5lg samal ajal m\u00f5nev\u00f5rra suurenes. Kolmandal veerandaastal nelja miljardi dollari ehk 4,1 protsendi v\u00f5rra (kasvas 101,5 miljardi dollarini), esimese kolme kvartali jooksul aga vastavalt 6,8 miljardi dollari ehk 7,1 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esoleva aasta alguse seisuga oli pangandussektori v\u00e4lisv\u00f5lg olnud 94,8 miljardit dollarit, teatas<\/a> sama teemat k\u00e4sitlenud Ungari internetiv\u00e4ljaanne \u201eKuruc”.<\/p>\n\n\n\n

Majandussanktsioonide viljatusest survevahendina r\u00e4\u00e4kis<\/a> \u201eObjektiivi” saatesarjas \u201eV\u00e4lgatused” elektriinsener Andres Saukas<\/strong> juba 2022. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Saukas tugines tookord suuresti Petersoni rahvusvahelise majandusinstituudi (USA) asjaomastele p\u00f5hjalikele uurimustele, millest selgus \u00fcheselt, et majandussanktsioonid m\u00f5juvad \u2013 mingil m\u00e4\u00e4ral \u2013 ainult s\u00f5bralikele ja neutraalsetele riikidele, \u00fcldse mitte aga vaenulikele riikidele, ja et majandussanktsioonide abil s\u00f5da v\u00f5ita ega riigikorda muuta ei \u00f5nnestu.<\/p>\n\n\n\n

\n